LAADIMINE

ÜHISRAHASTUS VIIB INVESTEERIMISE MASSIDESSE

  1. Esileht
  2. Investeerimine
  3. ÜHISRAHASTUS VIIB INVESTEERIMISE MASSIDESSE
ÜHISRAHASTUS VIIB INVESTEERIMISE MASSIDESSE

ÜHISRAHASTUS VIIB INVESTEERIMISE MASSIDESSE

Ühisrahastus on meetod, kus investeeringut vajav projekt laetakse koos üksikasjadega vastavasse internetikeskkonda, otsimaks üksikisikute või organisatsioonide investeeringut, kes omakorda saavad nii teenida intressitulu. Mida peaks sellest meetodist teadma?

Crowfunding, mida eesti keeles nimetatakse ühisrahastamiseks või kogukondlikuks laenamiseks, sai alguse Inglismaalt kümmekond aastat tagasi.

Selline raha otsimise ja leidmise mudel levis kulutulena üle maailma. Ühisrahastus on muide suurepärane tööriist investeerimise õppimiseks ja kapitali kogumiseks.

Finantsblogija Taavi Pertman kutsus investeerimishuvilisi koolituspäevale, kus praktikud valgustasid üksikasjalikult ühisrahastuse telgitaguseid. Teemadeks olid ühisrahastuse trendid, maksundus ja nõuanded investeerimiseks, samuti ühisrahastuse varjuküljed.

Millised on trendid?

Foorumil meenutas Taavi Pertman viie aasta tagust aega ja leidis, et olukord on muutunud drastiliselt. „Kui ma ühisrahastusega tutvust tegin, siis peale Bondora meil Eestis teisi võimalusi polnud,“ lausus ta. (Bondora on Eesti esimene ühisrahastusplatvorm. – K. K.)

„Investoreid oli toona sadakond,“ jätkas Pertman. „Nüüd on platvorme, kuhu raha paigutada, üle 20 ja investoreidki on mitmeid tuhandeid.“

Kuhu suunda ühisrahastus liigub? „Päris kindlalt ei saa keegi öelda, mis olukorras me viie aasta pärast olema,“ nentis Pertman. „Kogu turg on väga kiires muutumises. Selge on see, et investeerimistooted muutuvad järjest kättesaadavamaks ja lihtsamaks ning investorite arv muudkui kasvab. Ühisrahastuse ringi on astunud ka suured organisatsioonid, mujal maailmas ka pangad. Sellest lähtuvalt laenutootlus väheneb. Kui varasemalt võis teenida ka kuni 20 protsenti aastatootlust, siis peagi langeb see pigem 8-12 protsendini.“

Positiivsena tõi Pertman välja asjaolu, et krediidiskooring muutub tõhusamaks. Investorite vaba raha lisandumisel otsitakse uusi nišše ja trende. Samuti tuntakse vajadust riiklike regulatsioonide järele.

„Alates järgmise aasta märtsist kuuluvad Eesti ühisrahastusplatvormid finantsinspektsiooni kontrolli alla,“ rääkis Pertman. „Regulatsioonid muudavad ühisrahastuse kahtlemata turvalisemaks, aga ka kallimaks. Sellest tulenevalt saame ka näha olukorda, kus nii mõnigi platvorm lõpetab tegutsemise.“

Ei maksa olla „taksojuht“

Foorumil jagasid oma isiklikke investeerimiskogemusi väikeinvestorid: „Rikkaks saamise õpiku“ autor ja blogija Jaak Roosaare; Naisinvestorite Klubi üks asutajatest, Investeerimisraadio saatejuht Kristi Saare; blogija ning Investeerimisraadio saatejuht Tauri Alas ja RahaFoorumi eestvedaja Taavi Perman. Kõik praktikud panid südamele, et huvilistel tuleb teha selgeks investeerimise põhitõed.

„Ei maksa olla „taksojuht“,“ kommenteeris Pertman. „Taksojuhtideks“ nimetakse neid investeerijaid, kes ilma algteadmisteta paiskavad raha laenuturule huupi.

Oluline on alustada investeerimist väikeste summadega ja investeeringuid hajutada. „Pannes kõik oma või vanaema säästud ühele kaardile, ei pruugi olla tulemus see, mida oodatakse,“ kinnitas Pertman.

Kristi Saare omakorda rõhutas, et oluline on mängu panna reaalne raha. Saar ise alustaski väikestest summadest, mille ta investeerimise eesmärgil paigutas Bondora keskkonda. „Investeerisin ja siis jälgisin, mis minu rahaga toimub,“ rääkis ta. „Bondoras saab investeerida alates 5 eurost, seega ei kartnud ma raha kaotada. Nägin, kuidas osa investeeringute protsendid kasvasid, osa aga muutus aruandes punaseks ehk läks hapuks. Kogemuse ja analüüsi tulemusena kasvasid teadmised ja tekkisid oskused investeeringuid paremini suunata.“

Investorid tunnistasid, et nemad investeerivad mitmesse platvormi korraga, kuid õpetasid algajaid, et paari tehingu kaupa pole mõtet kõikidesse olemasolevatesse platvormidesse raha panna. Tauri Alas pakkus välja, et ühel platvormil võiks olla ligi 200 laenujuppi, alles siis võiks uut võimalust õppima hakata.

„Siin sõltub ka sellest, kui suured on investeeritavad miinimumsummad. Kinnisvaraplatvormid, kus investeeringud algavad 50-100 eurost, saavutavad hajutatuse kiiremini,“ selgitas Alas.

Millised on ohud?

Kui koolituspäeval osalenud publik mõnules roosamannas ja ehitas õhulosse, siis juba paari esimese lausega tõi kuulajad maa peale tagasi kinnisvaraekspert Peeter Pärtel. „Esiteks ei meeldi mulle eriti enda raha välja laenata,“ ütles Pärtel. „Ühisrahastus ei meeldi mulle aga sellepärast, et ma kaotan hoobilt kontrolli oma raha üle. Seega tehke omale selgeks, kes platvormi juhib, milline on meeskond. Kas nad on pädevad ja usaldusväärsed? Eriti valvas tasub olla kinnisvarasse investeerimisel.“

„See, et laen on tagatud kinnisvaraga, ei anna veel garantiid,“ jätkas ta. „Kas mäletate, mis juhtus 2009 aastal? Olen üsna kindel, et seesama asi juhtub ka aastal 2016. Te ei pea mind uskuma, te ise vastutate oma investeeringute eest. Minul on oma tõde ja mina usun numbreid. Mina isiklikult eelistan pikaaegset üüritulu ja tahan, et minu investeering toodaks ennast tagasi 2-5 aasta jooksul. Kui arvutused seda ei tõesta, siis ma lihtsalt ei investeeri.“

Ka teised esinejad olid nõus, et ühisrahastusel on omad riskid. Seda võib järeldada kasvõi asjaolust, et praktikud pidasid optimaalseks hoida kuni 20 protsenti kogu oma varast ühisrahastuses.

Stipendiumi sai rakverlane

Eesti seaduste kohaselt peab füüsiline isik maksma teenitud intressidelt teatavasti 20 protsenti tulumaksu. Ka siis, kui hiljem selgub, et finantseering pankrotistus. Seetõttu on ühisrahastusse lihtsam ja efektiivsem investeerida osaühingute kaudu.

RahaFoorumil anti välja ka Eesti keskmise palga suurune stipendium inimesele, kes on aidanud Eesti rahva finantsilist haridust parandada. Stipendiumi pälvis Rakvere päritolu väikeinvestor ja finatsblogija Kristi Saare.

Mille eest Saarele stipendium anti? “Kristi kirjutab blogis oma kogemustest passiivse tulu tekitamisel,“ kirjutab tema kandidatuuri esitaja RahaFoorumi kodulehel. „Algajale investeerijale on ta huvitav, sest ta alustas blogimist mõned aastad tagasi ja ka investeerinud ei ole ta väga kaua. Mängus on väiksemad summad ja algajal on lihtne samastuda. Temalt saab rohkem julgustust kui mõnelt väga kogenud investorilt, kelle portfell on juba väga suur. 2014. aastal  moodustas Kristi Naisinvestorite Klubi, mille kaudu on korraldanud häid seminare, mis on kaasa aidanud paljude naiste mõttemaailma muutumisele.“

Kristi Saare blogi võib leida aadressilt http://moneyisyourfriend.eu/, blogi on inglise keeles. Eestikeelset infot investeerimise ja rahanduse kohta leiab näiteks www.rahafoorum.ee,https://isepankur.wordpress.com/, http://roosaare.com/, või kuulata raharaadiot aadressilt rahafoorum.ee/raharaadio

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Rating*